This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our cookie notice for more information on the cookies we use and how to delete or block them

Bookmark Email Trüki lehekülg

Jõustunud seadusemuudatused Äriseadustikus, Raamatupidamise seaduses ja Rahapesu Tõkestamise seaduses

4. juunil 2008 võeti Riigikogu poolt üksmeelselt 84 poolhäälega vastu Äriseadustiku, Mittetulundusühingute seaduse  ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 10. juulil 2008. Käesolev seadusega muudeti äriseadustikku, mittetulunudsühingu seadust, sihtasutuste seadust, maksukorralduse seadust ning raamatupidamise seadust.

Käesoleva seadusega liigutakse jälle sammu võrra edasi Eesti ettevõtluskeskkonna sõbralikumaks ja läbipaistvamaks muutmisel, võttes kasutusele uued e-teenused, millest olulisem muudatus on, et äriühinguasutamisel ühtse kontaktpunkti (notar või äriregistri ettevõtjaportaal) kaudu saab osa- või aktsiakapitali sissemakse tasuda kohe asutatava äriühingu pangaarvele, võimalus saada interneti kaudu teada, kas ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks nimetanu ikkagi on tegelikult FIE, ning kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruannete operatiivne avalikustamine internetis, mis omakorda suurendab ettevõtluse läbipaistvust ning  võimaldab registrite pidajate otstarbekamat kasutamist.

Äriühingu pangakonto avamine ettevõtjaportaali ja notari kaudu
Seni kehtiva korra kohaselt pidi osaühingu asutamisel osakapitali sissemakse kandma äriregistri ettevõtjaportaali kaudu kohtu deposiitarvele ning alles peale äriühingu registrisse kandmist sai avada äriühingule arve. Uus seadus annab võimaluse  kanda osakapitali sissemakse kohe asutatava ühingu stardikontole, mis on avatud ettevõtjaportaali kaudu. Kui muidu peab ettevõtja pangaarve avamiseks minema isiklikult pangakontorisse, siis stardikonto on kapitali sissemakse tegemiseks võimalik avada portaalis elektrooniliselt. Stardikonto avamise eelduseks äriregistri ettevõtjaportaali kaudu on vaid see, et asutatava äriühingu asutajate andmed edastatakse pangale ning nende isikute tuvastamine toimub elektrooniliselt portaali vahendusel. Pangakontorisse peavad ühingu asutajad minema alles siis, kui nad soovivad stardikontole kantud raha käsutama hakata. Uus tehniline lahendus aitab lihtsustada juriidilise isiku asutamisega seotud toiminguid. Paralleelselt stardikonto avamisega elektrooniliselt jääb alles ka võimalus osakapitali kandmiseks kohtu deposiitkontole.
Notariaalses vormis osaühingu, aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu asutamisel, võivad asutajad pangakonto avamiseks volitada notarit.
Selleks, et asutatava äriühingu nimele oleks stardikonto võimalik avada elektrooniliste kanalite kaudu, täiendati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust § 15 lõiget 4 lausega, mis võimaldab äriregistri ettevõtjaportaali või notari kaudu avada stardikonto ja kanda sellele kapitali sissemakse tingimusel, et konto debiteerimine ei ole võimalik enne seda, kui ühing on äriregistrisse kantud, tehingus osalev isik on pangakontoris tuvastatud ning krediidiasutus on kohaldanud seaduses nõutud hooldusmeetmeid.

Majandusaasta aruannete esitamine hakkab toimuma elektrooniliselt
Selleks, et avalikustada majandusaasta aruandeid senisest tunduvalt kiiremini, muuta efektiivsemaks registripidajate tööd, muuta ettevõtluse läbipaistvamaks ja kõigile kättesaadavaks Internetist, otsustas Riigikogu, et alates 2010 aastast hakatakse majandusaasta aruandeid esitama registrit pidavale kohtule ainult elektrooniliselt.
Täna on veel võimalik esitada majandusaasta aruannet registrit pidavale kohtule kas paberkandjal või elektrooniliselt. Aruande ja selle lisadokumentide elektrooniliseks esitamiseks piisab, kui selle esitab üks juhatuse liige, täisosanik, likvideerija või pankrotihaldur. Aruande esitaja autenditakse kas ID-kaardi või internetipanga kaudu. Paberaruannet esitatakse kas posti teel või tõendi vastu registriosakonnas kohapeal.
Kuna tänapäeval koostatakse aruanded elektroonilisel kujul, siis on ka aruannete elektrooniline esitamine lihtsuse mõttes igati loogiline asjade käik, seda enam et aruannete kiiresti avalikustamisest on huvitatud eelkõige investorid, äripartnerid, krediidiasutused ning seega on eelkõige ka äriühingute enda huvides. Kui elektrooniliste aruanded on kõikidele kättesaadavad nende esitamise hetkel, siis paberaruannette kättesaadavaks tegemine on aeganõudev  ja kulukas.
Uue seadusega kohanemiseks on jäetud piisavalt aega ning vastavaid ettevalmistusi teha. Isikud, kes majandusaasta aruannet võimaluste puudumisel siiski esitada ei saa, saavad aruande registrit pidavale kohtule esitada elektrooniliselt notari vahendusel.

Jõustunud muudatused raamatupidamise seaduses
Raamatupidamise rindel täiendati juba eelnevalt jõustunud seaduse sätet, mille kohaselt peab raamatupidamisekohuslane esitama oma majandusaasta aruande lisades kümme olulisemat tegevusala vastavalt müügitulule. Tegevusalad järjestatakse majandusaasta aruande lisas, kasutades Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis võimaldab informatsiooni kergemini kätte saada ning töödelda.
Kehtivas seaduses unustati täpsustada, kuidas tuleb tegevusala andmed müügitulu põhjal välja tuua konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandes. Selleks, et registrit pidav kohus saaks määrate konsolideerimisgruppi kuuluva emaettevõtja põhitegevusala, nähakse vastuvõetud seadusega ette, et konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande lisas näidatakse kuni 10 suuremat tegevusala müügitulu põhjal ära emaettevõtja kohta.

Mittetulundusühingu majandusaasta aruande esitamine registrit pidavale kohtule
Jõustunud seadusemuudatus näeb ette, et mittetulundusühingute majandusaasta aruanded, mille andmed olid seni raskesti kättesaadavad ja kohati ka aegunud,  tuuakse alates 2010. aastast Maksu- ja Tolliameti alt registrit pidava kohtu alluvusse ning muutuvad kättesaadavaks kõigile. Seaduse muudatus on tingitud eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise standardist (FATF-i erisoovitus VIII), mis kohustab riike võtma kasutusele meetmed, et mittetulundusühingute tegevuse ja suuruse kohta oleks olemas piisavalt informatsiooni ning teave selle kohta, et ühing kasutab rahalisi vahendeid eesmärgipäraselt. Lisaks on sellele probleemile juba pikalt juhtinud tähelepanu avalik kui ka kolmas sektor.

Maksukohustuslase registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kandmine äriregistrisse
Kui siiani oli füüsilisest isikust ettevõtja registreerimine äriregistrisse omal soovil, siis puudub ülevaatlik ja terviklik  informatsioon füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, kuna andmed ainult maksukohustuslase registrisse kantud füüsilise isiku on piiratud.
Seevastu on äriregister avalik ja kõik registripidajale esitatud andmed kättesaadavad. Seni maksukohustuslase registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjate kandmine äriregistrisse võimaldab saada tervikliku ülevaate kõikidest registreeritud ettevõtjatest, tagatud on andmete terviklikkus ja töötlemise võimalikkus. Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avalduse alusel. Avalduse esitamine on võimalik 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Ettevõtjad, kes enda äriregistrisse kandmist seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei taotle, jäävad äriregistrisse kandmata ja kustutakse samuti maksukohustuslaste registrist.

Lehekülg viimati uuendatud