This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our cookie notice for more information on the cookies we use and how to delete or block them

Bookmark Email Trüki lehekülg

Kuidas kajastada toetusi ja annetusi ettevõtte aruannetes?

Eesti kuulumine Euroopa Liitu on andnud paljudele ettevõtjatele, sihtasutustele ja mitte­tulun­dus­ühingutele võimaluse saada eri allikatest abiraha, seetõttu tuleb ka varasemast enam pöörata tähelepanu ka nende vahendite kajastamisele finantsaruannetes.

Artiklis on sihtfinantseeringutele lisaks võetud vaatluse alla ka liikme­tasude, toe­tus­te ja annetuste kajastamine finantsarvestuses ning maksustamine mittetulundusühingute ja sihtasutuste mõistes.

Toetuste ja abiraha kajastamist saaja raamatupidamise aruannetes reguleerib raamatu­pida­mi­se toimkonna juhend nr 12 “Valitsusepoolne abi” (RTJ 12), mis lähtub rahvusvahelisest finants­aru­andluse standardist IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestus ja valitsusepoolse abi avalikus­ta­mine” ja standardi IAS 41 “Põllumajandus” sihtfinantseerimist käsitlevast osast. Tuleb meeles pidada, et RTJ 12 ei rakendata sihtfinantseerimist vahendatavate organisatsioonide ja ettevõtete aruannetes. Muude annetuste ja toetuste kajastamist nende saajate aruannetes reguleerib aga RTJ 13 “Mitte­tulundusühingud ja sihtasutused”.

Valitsuse mõiste all käsitleb RTJ 12 nii Eesti kui ka välisriikide valitsusi, samuti kohalikke omavalitsusi, valitsusasutusi ning kohalikke ja rahvusvahelisi toetusi jagavaid organisat­sioone, sealhulgas Euroopa Liidu toetusfonde. Valitsusepoolse abi eesmärk on teatud kriteeriumitele vastavat ettevõtet majanduslikult toetada.

Sihtfinantseerimise mõiste ja viisid

Sihtfinantseerimine – ettevõttele ressursside üleandmine – on valitsuse antava abi vorme ning selle rahalist väärtust peab olema võimalik usaldusväärselt hinnata. Selle abi saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama kindlatele kriteeriumitele.

Pärast edukat taotlusvoorude läbimist, projektide kirjutamist ja vajalike nõuete täitmist on äärmiselt oluline toetusi õigesti kajastada, et saada toimuvast õiglane ülevaade.

Sageli ei ole raamatupidaja kogu protsessiga seotud ega pruugi täpselt teada, milleks on sihtfinantseerimist taotletud, kuidas see laekub ja millise perioodi jooksul seda kasutada saab. Seetõttu peaks raamatupidaja kõigepealt tegema endale selgeks, miks ja millistel ees­märkidel on ettevõte sihtfinantseerimist saanud. Seejärel tuleb valida õige kajasta­mise vorm.

Peamised sihtfinantseerimise vormid on:

* mitterahaline sihtfinantseerimine,

* vara siht­finantseerimine,

* tegevuskulude sihtfinantseerimine,

* põllumajandusliku tootmise sihtfinantseerimine.

Kui finantseerimise otstarve on selge, tuleb defineerida selle kajastamise meetod. Kas ettevõte valib bruto- või netomeetodi? Oluline on siinjuures silmas pidada, et valitud meetodit tuleb kasutada järje­pide­valt kõikide sihtfinantseerimiste kajastamisel.

Sihtfinantseerimise kajastamiseks võib valida bruto- või netomeetodi.

Raamatupidamislikult kajastatakse sihtfinantseerimist üldjuhul tuluna neil perioodidel, millal omakorda tehakse kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on üldse mõeldud. Siht­finant­seerimist kajastatakse tuluna siis, kui on kindel, et ettevõte vastab sea­tud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Kui sihtfinantseerimisel on ette nähtud lisa­tingimusi, mida ettevõte peab täitma, tuleb sihtfinantseerimist kajastada bilansis kohustusena seni, kuni on kindel, et ettevõte seatud tingimustele vastab. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioo­di­del tekkinud kulude eest või millega ei kaasne tulevikku suunatud lisatingimusi, kajastatakse toetuse saamise perioodil tuluna.

! Kui toetuse saaja ei täida ettenähtud lisatingimusi või ei kasuta saadud raha otstarbepäraselt, tuleb raha toetuse andjale tagastatada.

Kuni sihtfinantseerimise tuluna kajastamise hetkeni näidatakse saadud raha bilansis kohustusena.

Sihtfinantseerimisega kaasnevaid muid kohustusi kajastatakse aru­andes RTJ 8 “Eraldised, tingimus­li­kud kohustused ja tingimuslikud varad” nõuete kohaselt, kas eraldiste või tingimuslike kohustustena.

Mitterahaline sihtfinantseerimine

Üldjuhul toimub mitterahaline sihtfinantseerimine vara üleandmise vormis. Selle saaja lähtub saadud vara ja sihtfinantseerimise kajastamisel bruto- või netomeetodist.

Brutomeetodi puhul võetakse saadud vara bilansis arvele selle õiglases väärtuses ja samas summas kajastatakse bilansis kohustusena tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Saadud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul. Vt näide 1

NÄIDE ALGAB

Näide 1

Mitterahalise sihtfinantseeringu kajastamine bruto- ja netomeetodil

Ettevõte sai majandusaasta alguses sihtfinantseerimise korras tasuta hoone, mille õiglane väärtus on ekspertide hinnangul 8 miljonit krooni, tootmishoone kasulik järelejäänud eluiga on kümme aastat.

Saadud sihtfinantseeringut kajastatakse brutomeetodil järgmiselt:

deebet: hooned 8 000 000 kr

kreedit: tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest 8 000 000 kr

 

Amortisatsiooniarvestus esimesel aastal:

deebet: põhivara kulum ja väärtuse langus (kasumiaruanne) 800 000 kr

kreedit: akumuleeritud kulum (bilanss)                                               800 000 kr      

 

Tulu sihtfinantseerimisest esimesel aastal:

deebet: tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest                      800 000 kr

kreedit: põhivara kulum ja väärtuse langus                                         800 000 kr

NÄIDE LÕPEB

Netomeetodi puhul loetakse saadud vara soetusmaksumuseks null, sest see on saadud tasuta abi korras ja seda kajastatakse bilansiväliselt.

Üleantud vara õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tavapäraselt ekspertide hinnanguid või muid adekvaatseid allikaid. Ettevõttel peab antud hinnangu kohta olema ka korralik dokumentatsioon.

Vara sihtfinantseerimine 

Vara sihtfinantseerimisel kehtib põhitingimus, et abi saav ettevõte või ühing peab soeta­ma, ehitama või muul viisil omandama teatud põhivara. See võib tähendada ka lisatingimusi (nt soetamise ajagraafik soetatava põhivara kohta, põhivara liik, selle asukoht ja hoidmise periood).

RTJ 12 nõuete kohaselt võib vara sihtfinantseerimist kajastada bilansis ja kasumi­aru­andes samuti bruto- või netomeetodil. Brutomeetodi puhul võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja vara soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajas­ta­takse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Vt näide 2

NÄIDE ALGAB

Näide 2

Põhivara sihtfinantseeringu kajastamine bruto- ja netomeetodil

Energeetikaettevõte ajakohastab tootmisseadmeid, milleks investeerib uutesse automati­see­ri­tud tootmismasinatesse majandusaasta alguses (01.01.2010) 25 miljonit krooni. Sellest summast 50% kompenseeritakse Euroopa Liidu toetusfondidest. Põhivara kasulik eluiga on kümme aastat. Ettevõte on sihtfinantseerimise saamiseks kõik nõuded täitnud ja saanud positiivse toetuse otsuse.

Brutomeetodi puhul kajastatakse põhivara soetamist alljärgnevalt:

deebet: masinad ja seadmed 25 000 000 kr

kreedit: raha 25 000 000 kr

Põhivara sihtfinantseeringu taotluse aktsepteerimisel:

deebet: nõuded sihtfinantseerimisest 12 500 000 kr

kreedit: tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest 12 500 000 kr

Sihtfinantseerimise laekumisel:

deebet: raha 12 500 000 kr

kreedit: nõuded sihtfinantseerimisest 12 500 000 kr

2010. aasta amortisatsiooniarvestus:

deebet: põhivara kulum ja väärtuse langus (kasumiaruanne)  1 250 000 kr

kreedit: põhivara akumuleeritud kulum (bilanss)                                1 250 000 kr   

Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest amortiseeritakse tulusse soetatud seadmete kasu­liku eluea jooksul. Sihtfinantseerimise tulu kajastub raamatupidamisaruannetes amorti­sat­sioonikulu vähendusena.

deebet: tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest          1 250 000 kr

kreedit: põhivara kulum ja väärtuse langus                             1 250 000 kr                           

Netomeetodi puhul võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamise toetuseks saadud siht­finant­see­ri­mise summa. Soetatud vara ise amortiseeritakse kulusse selle kasuliku eluea jooksul.

Põhivara soetamisel kajastatakse:

deebet: masinad ja seadmed               25 000 000 kr

kreedit: raha                                        25 000 000 kr

Põhivara sihtfinantseeringu taotluse aktsepteerimisel:

deebet: nõuded sihtfinantseerimisest 12 500 000 kr

kreedit: masinad ja seadmed                           12 500 000 kr

Sihtfinantseerimise laekumisel:

deebet: raha                                                     12 500 000 kr

kreedit: nõuded sihtfinantseerimisest             12 500 000 kr

2010. aasta amortisatsiooniarvestus:

deebet: põhivara kulum ja väärtuse langus (kasumiaruanne)  1 250 000 kr

kreedit: põhivara akumuleeritud kulum (bilanss)                                1 250 000 kr

NÄIDE LÕPEB

Mõju kasumiaruandele on mõlema meetodi kasutamisel sama. Sihtfinantseerimise abil saadud või soetatud vara kajastatakse bilansis nii nagu teisi sama tüüpi vara, vaid netomeetodi rakendamisel arvatakse vara soetusmaksumusest maha saadud sihtfinantseerimise toetus. Brutomeetodi rakendamisel kajastatakse saadud siht­finant­see­rimise veel tuluna kajastamata osa eraldi asjaomasel bilansikirjel.

Vara sihtfinantseerimine võib toimuda otsese rahalise toetusena või teeb näiteks vara soetamise eest maksed toetuse andja (nt tasub müüjale arve või liisinguettevõtjale osa soetatava vara maksumusest). Toetuse tehniline teostus ei mõjuta tehingu raamatupidamis­arvestust. Rahavoogude aruande koostamisel tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et aruandes tuleb eraldi kajastada nii põhivara soetamisega seotud väljamaksed kui ka sihtfinantseerimisega seotud laekumised.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

Tegevuskulude sihtfinantseerimise puhul toetab abi andja ettevõtte või ühingu teatud eesmärgil tehtud kulutusi (nt messidel osalemine, turu-uuringud, ürituse korral­da­mine).

Sel juhul tuleb järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kajastatakse sihtfinantseerimisest saadud tulu proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Nii nagu vara sihtfinantseerimise puhul saab ka tegevuskulude finantseerimise korral valida bruto- ja netomeetodi vahel. Vt näide 3

NÄIDE ALGAB

Näide 3

Tegevuskulude sihtfinantseeringu kajastamine bruto- ja netomeetodil

Brutomeetod

Ettevõttele eraldatakse üks miljon krooni uurimisprojekti rahastamiseks (tegevuskulude siht­finantseerimine). Projekt kestab kolm aastat ja selle eelarvelised kulud on järgmised:

2009. aastal: 2 miljonit (20% kuludest)

2010. aastal: 5 miljonit (50% kuludest)

2011. aastal: 3 miljonit (30% kuludest)

KOKKU: 10 miljonit (100% kuludest)

 

Brutomeetodi puhul kajastatakse kasumiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust eraldi. Üldjuhul kajastatakse saadud toetust “Muude äritulude” all ja tehtud kulutusi asjaomasel kasumiaruande real.

Sihtfinantseeringu laekumine 2009. aastal:

deebet: raha                                         1 000 000 kr

kreedit: tulevaste perioodide tulu       1 000 000 kr

Tegelikud kulud 2009. aastal:

deebet: muud tegevuskulud    2 000 000 kr

kreedit: raha                            2 000 000 kr

Tulu kajastamine 2009. aasta sihtfinantseerimisest:

deebet: tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest (20%)           200 000 kr

kreedit: muud äritulud                                                                        200 000 kr

Netomeetodi rakendamisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise tulu asjaomase kulu vähen­du­sena.

Sihtfinantseeringu laekumine 2009. aastal:

deebet: raha                                         1 000 000 kr

kreedit: muud tegevuskulud               1 000 000 kr

 

Tegelikud kulud 2009. aastal:

deebet: muud tegevuskulud    2 000 000 kr

kreedit: raha                            2 000 000 kr

NÄIDE LÕPEB

Põllumajandusliku tootmise sihtfinantseerimine

Põllumajandusliku tootmise sihtfinantseerimise puhul on tegemist bioloogilise vara tootmisega seotud kulude kompenseerimisega (nt loomad, linnud, vili). Sellist finantseerimist kajastatakse tuluna samuti alles siis, kui ettevõte on täitnud seatud tingimused ja sihtfinantseerimine on reaalselt toimunud.

Tingimuslikult tagastamatu laenu puhul on tegemist olukorraga, kus laenu andja loobub kindlaks määratud tingimustel laenu tagasinõudmisest. Sellist laenu võib kajastada sihtfinantseerimise tuluna alles siis, kui on kindel, et laenu saaja vastab laenu kustutamise tingimustele.

Kui sihtfinantseerimisel seatud tingimusi ei ole täidetud, on selle andjal õigus abi tagasi küsida. Sihtfinantseerimise tagastamise mõju kajastatakse kui raamatupidamis­hinnan­gute muutust selles perioodis, millal selgus tagastamise vajadus.

Kui tingimusi ei täideta, on laenu andjal õigus abi tagasi küsida.

Juhul kui ettevõte on mingil perioodil sihtfinantseerimist juba tuluna kajastanud, kuid järg­ne­va­tel perioodidel ilmneb, et sel teel saadud vahendid tuleb siiski tagastada, kajastatakse tagastamise mõju selles perioodis, millal tagastamise vajadus ilmnes. Teisisõnu – eelmiste perioo­dide võrdlusandmeid nimetatud juhul ei korrigeerita.

Brutomeetodi puhul vähendatakse vara, mitterahalise ja tegevuskulude sihtfinantseerimise tagastamisel sihtfinantseerimise kohustuse jääki. Juhul kui sellest ei piisa tagastamisele kuuluva summa katmiseks, kajastatakse seda ületavat osa perioodikuluna.

Netomeetodi rakendamisel suurendatakse vara ja mitterahalise sihtfinantseeringu puhul põhivara bilansilist väärtust kuni summani, mis oleks tagastamise hetkeks põhivara jääkväärtus juhul, kui seda oleks algselt kajastatud soetusmaksumuses. Kui sellest ei piisa tagastamisele kuuluva summa katmiseks, kajastatakse seda ületavat osa perioodikuluna.

! Tegevuskulude sihtfinantseerimise tagastamisel vähendatakse kohustuste jääki.

Majandusaasta aruandes tuleb RTJ 12 kohaselt avalikustada sihtfinantseerimise ja muu valitsusepoolse abi kohta järgmised andmed:

 

* sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatav arvestuspõhimõte (bruto- või netomeetod),

* aruandeperioodil saadud vara ja tegevuskulude sihtfinantseerimise summad toetuste andjate kaupa (sh sihtfinantseerimisest saadud kasu soodusintressiga laenudelt),

* sihtfinantseerimisega seonduvad tingimuslikud kohustused,

* aruandeperioodil tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad,

* kirjeldus muu aruandeperioodil saadud valitsusepoolse abi kohta, mis ei vasta sihtfinantseerimise definit­sioo­nile (nt saadud valitsusepoolsed garantiid).

Annetuste arvestus ja maksustamine

Saadud annetuste ja toetuste kajastamisel lähtutakse RTJ 12 nõuetest, kui tegemist on eespool kirjeldatud valitsuse­poolse finantseerimisega. Teatud liiki ettevõtetele on iseloomulik, et nende majandustegevus toimib annetuste ja toetuste abil.

 

Mitte­tulun­dus­ühen­dustele iseloomulikele spetsiifiliste majandustehingute kajastamisel lähtutakse RTJ-s 14 “Mittetulundus­ühingud ja sihtasutused” esitatud nõuetest. RTJ 14 kirjeldab põhiliselt mittetulundusühingute ja siht­asutustele iseloomulikke majandustehinguid, sealhulgas liikmetasude, annetuste ja toetus­te saamise arvestust ning kajastamist.

 

Siinkohal on oluline aru saada annetuse mõistest. Eesti õigusaktides on annetus üldiselt igasugune tasuta saadud vara, mitte ainult sihtotstarbeline laekumine. Tulumaksuga maksustamise seisukohast võib kingituseks ja annetuseks pidada igasugust tasuta rikastumist, lepingu nimetusest sõltumata. Tihti nimetatakse annetust ka sponsorluseks, abiks või toetuseks.

 

Oluline on vaid see, et tegemist oleks tasuta lepinguga – see tähendab, et ei toimuks vastusooritust kinkija kasuks. Seadus otseselt ei keela samaaegse vastukingi tegemist. Sealjuures tuleb aga arvestada, et vastukink ei tohi olla selle tegemise eeldus. Vastasel juhul on tegemist vahetus- või muu tasu­lise lepinguga.

 

Kui sellise tehingu tulemusena soovitakse varjata mõnda tasulist, näiteks müügi või teenuse osutamise lepingut, on tegemist teeseldud tehinguga, mida pee­tak­se tühiseks. Sel juhul on maksuhalduril õigus määrata tasumisele kuuluv maksu­summa tehingu sisu järgi. Annetus võib olla rahaline või mitterahaline, siht­ots­tar­be­li­ne või seotud mingite koormatiste või lisatingimustega.

 

Kingituste ja annetuste maksustamisel lähtutakse asjaolust, et saaja on saanud rahaliselt hin­na­tava hüve. Mitterahalisi hüvesid, nagu tasuta konsultatsioonid klientidele või reklaam­trükiste, kasutusjuhendite tasuta jagamine, ei maksustata. Kingitused ja annetused deklareeritakse ja maksustatakse anonüümselt. Saaja ei pea saadud hüvesid deklareerima ega vastuta ka tulumaksu tasumata jätmise eest. Mitterahalises vormis tehtavate kingituste puhul on oluline teada, kes täidab maksukohustused – kas tulumaks liidetakse kingi­tu­sele juurde või on see kingituse hinna sees. Kehtivad seadused ei anna võimalust lükata tulumaksukohustust kingi saajale.

 

Maksusoodustuse saajate nimekirja kinnitab valitsus.

 

Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele tehtud kingituste ja annetuste maksustamine sõltub saaja staatusest. Tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kuuluvate või nendega võrdsustatud isikutele tehtud kingitusi ja annetusi maksustatakse tulumaksuseaduses rakendatava maksuvaba piirmäära järgi. Asjaomase nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist.

 

Nimekirja kandmise taotlus esitatakse 1. veebruariks või 1. augustiks maksu- ja tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele, kes teeb asjatundjate komisjoni soovituse põhjal ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustu­ta­mi­se kohta vastavalt 15. märtsiks või 15. septembriks. Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse sealt rahandusministri ettepanekul kaks korda aastas Vabariigi Valitsuse korraldusega vastavalt alates 1. juulist või 1. jaanuarist.

 

Ühingute maksusoodustus

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantakse need, kelle tegevuse eesmärk on teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, korrakaitse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu, vähe­mus­rahvuste kultuurautonoomia, kirikute, koguduste või usuühingute toetamine avalikes huvides. Selleks et pääseda soodustatud ühingute nimekirja, tuleb vastata tulu­maksu­seaduses sätestatud tingimustele.

 

Ühing ei tohi jagada oma vara ega tulu asutajatele, liik­me­tele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega nende lähikondlastele (vara jaotamiseks peetakse materiaalse abi või rahaliste soodustuste pakkumist oma liikmetele). Ühingu või siht­asutuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega tegelevale mittetulundusühingule või sihtasutustele, avalik-õigus­likule juriidilisele isikule, riigi- või kohalikule omavalitsusüksusele. Halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud ning vastavad tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele.

 

Samuti ei tohi ühing või sihtasutus maksta oma töötajatele ega juhtimisorgani liikmetele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses. Ühingu või sihtasutuse eesmärk ei tohi olla ettevõtlus. Ettevõtlustulu ei tohi kasutada põhikirjavälistel eesmärkidel, samuti ei kanta nimekirja ühingut, kellel on ajatamata maksuvõlg. Ühingu võib nimekirjast kustutada, kui ta ei ole esitanud maksuhaldurile aruandeid ja maksudeklaratsioone või kui tulu saadakse mõnest põhitegevusvälisest tegevusest.

 

NB! Kui ühingule ei kehti maksusoodustus, maksustatakse kingitusi ja annetusi täies ulatuses tulumaksuseaduse kohaselt.

 

Maksuvaba piirmäär kehtib kõikide väljamaksete kohta kokku. Vastasel juhul peaks iga väljamakse liigi puhul kehtestama eraldi piirmäära, see aga ei ole ettevõtja seisukohast soodne. Kehtivas tulumaksuseaduses saab maksumaksja ise kujundada 2%-se piirmäära kasutamist kolme väljamakse liigi vahel: kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Kogu maksuvaba piirmäära võib täita ühe või mitme väljamakse liigiga. Residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus.

 

Peale selle võib juriidiline isik teha ühes kalendrikuus külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud väljamakseid tulumaksuvabalt üld­summas kuni 2% tema poolt samas kuus tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

 

Raamatupidamislik arvestus

Liikmetasud, toetused ja annetused jaotatakse RTJ 14 järgi kahte rühma:

* sihtotstarbelised tasud,

* mittesihtotstarbelised tasud.

 

Sihtotstarbelised finantseeringud on saadud kindla vara ostmiseks või konkreetse projekti teostamiseks. Mittesihtotstarbeliste toetuste kasutamine ei ole piiratud kindla vara ostu või projektiga. Raamatu­pidamis­arvestuse seisukohalt on eriti oluline jälgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi, sest üld­juhul laekuvad ühenduste tulud mingiks kindlaks otstarbeks.

 

Saadud tasude, annetuste ja toetuste raamatupidamislikul arvestusel tuleb lähtuda järgmisest põhimõttest: sihtotstarbelised annetused ja toetused (sh mitterahalised) kajastatakse tuluna nendel perioodidel, millal on tehtud need kulutused, mille kompensee­ri­miseks annetused ja toetused on mõeldud.

 

Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna hetkel, millal nende laekumine on peaaegu et kindel, võttes vajaduse korral arvesse perioodi, mille eest need on tasutud. Annetusi ja toetusi, mille puhul on sisuliselt tegemist sissemaksetega mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali, ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid netovara muutusena bilansis ning netovara muutuste aruandes.

 

Ühingu liikmetasude puhul kajastatakse sihtotstarbelisi tasusid nagu siht­finant­see­rin­gut. See tähendab, et need kajastatakse tuluna perioodides, millal on tehtud need kulu­tu­sed, mille kompenseerimiseks liikmetasud on mõeldud. Kui näiteks mittetulundus­ühing korraldab ühisüritusi, kajastatakse liikmetelt kogutud tasu ürituse läbiviimise perioodil.

 

Liikme- ja sisseastumismakse ning muid mittesihtotstarbelisi tasusid ühingu liik­me­telt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. Ühingu liikmete makstavaid tasusid ei kajastata tuluna enne, kui nende laekumine on peaaegu et kindel. Juhul kui laekumine on ebakindel tasumise hetkeni, kajastatakse tasu laekumise hetkel või ka hiljem, kui tegemist on ettemaksega järgmiste perioodide eest.

 

Sihtotstarbeliseks annetuseks ei peeta annetust või toetust, mis on küll mõeldud kasutamiseks kindlas valdkonnas, kuid ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse projekti finantseerimisega (nt riigieelarvest eraldatavad mittesihtotstarbelised vahendid). RTJ 14 järgi kajastatakse selliseid annetusi ja toetusi tuluna hetkel, millal nende laekumine on peaaegu et kindel.

Majandusaasta aruandes avalikustatav info

Majandusaasta aruandes tuleb annetuste ja toetuste kohta avalikustada järgmised andmed:

* tulu saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühma ning annetuste liigi kaupa (tuua eraldi välja riigieelarvest saadud ning sihtotstarbelised annetused ja toetused),

* aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projekti kaupa (nt korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja asjaomased remondikulud),

* finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu liigi ja inves­teeringu­rühma kaupa,

* ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud (sobivalt rühmitatuna),

* jagatud toetused, annetused ja stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühma ning toetuste liigi kaupa,

* ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liigi kaupa (nt korteriühistu vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest),

* asutuse või ühingu omakapitali koostisosana kajastatud fondide moodustamise ja nende kasutamise põhimõtted (nt allfondid sihtasutuses) ning fondides aruandeperioodil tehtud muudatused.