This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our cookie notice for more information on the cookies we use and how to delete or block them

Bookmark Email Trüki lehekülg

Auditikomitee - millal luua ja milleks seda vaja on?

Author: Veiko Hintsov, Anne Mobel

Auditikomitee – millal luua ning milleks seda vaja on?


Veiko Hintsov
AS Deloitte Audit Eesti, partner
Anne Mobel
AS Deloitte Audit Eesti, seenior manager


Mõiste „auditikomitee“ ei ole Eesti majandusmaastikul uus - juba 90 -ndatel aastatel oli vaatamata ühtse reeglistiku ning nõuete puudumisele mitmed börsiettevõtted ja krediidiasutused loonud sellise kontrollistruktuuri osa, mille ülesandeks oli nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Üldjuhul andis komitee oma tegevusest aru nõukogule ehk omanike esindajatele.


12. septembril 2004 jõustus rahandusministri määrus, millega määrati riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil oli vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja töökorra põhimõtted. Selle, kuni 2009. aasta lõpuni kehtinud määruse kohaselt oli auditikomitee peamiseks rolliks olla usaldusväärne nõuandja küsimustes, mis puudutasid aruandlust, riskide juhtimist, siseauditi ja sisekontrolli toimumise tõhusust ning välisaudiitori poolt tõstatatud kitsaskohtadele tähelepanu pööramist.


Samm-sammult liikudes on Eesti ettevõtluskeskkonnas auditikomitee moodustamise kohustus ning tema tegevuse alused jõudnud seaduse tasandil reguleerituks ja seda viimati 8. märtsil 2010 jõustunud audiitortegevuse seadusega. Antud seaduse kohaselt, tuleb alates 1. juulist 2010 auditikomitee moodustada kõigis nendes ettevõtetes, kes vastavad järgmistele avaliku huvi üksuse tingimustele:


1) äriühing, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul väärtpaberituru seaduse tähenduses;
2) äriühing, mis on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
3) äriühing, mis on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses;
Seadus on pannud kohustuse auditi komitee moodustada ka teatud lisakriteeriumid täitnud ettevõtetele, keda loetakse nende kriteeriumide ületamisel ka avaliku huvi üksusteks ja seda alates 1. jaanuarist 2011. Seega, lisaks eelnevalt nimetatutele loetakse avaliku huvi üksuseks juriidilist isikut, välja arvatud riik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 66 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 33 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 1 000 inimest.


Samuti loetakse avaliku huvi üksuseks avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühingut, sihtasutust või mittetulundusühingut või muu isik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab alljärgnevaid tingimusi:


1) müügitulu või tulu 14 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 7 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 200 inimest;
4) nõukogu liikmete arv 8 inimest.


Pane tähele! Ettevõtted, kes lisakriteeriumite kohaselt on avaliku huvi üksused, on kohustatud auditikomitee moodustama alates 1. jaanuarist 2011. Eelpool loetletud kriteeriumid võivad tuua kaasa auditikomitee moodustamise nõude just sellistes ettevõtetes või kontsernides, mille omanikud ei pruugi selle peale tullagi, kuna selleks ei ole seni mingit vajadust olnud. Näiteks tootmisettevõtete kontsern, kus viies erinevas üksuses töötab kokku 1 000 või rohkem inimest ja bilansipäevaks on konsolideeritud bilansimaht 33 000 000 eurot või rohkem.


Eraldi teemana käsitleb Audiitortegevuse seadus ka suuremate kohalike omavalitsuste auditikomiteede loomise kohustust alates 1. jaanuarist 2013. Sellest kuupäevast alates on auditi komitee vaja luua omavalitsuste juurde, mille haldusterritooriumil elab üle 10 000 inimese või mille varad kokku on üle 20 miljoni euro.


Mida tuleb auditi komitee moodustamisel tähele panna?
Seaduse kohaselt peab auditikomiteesse kuuluma minimaalselt kaks liiget, kusjuures vähemalt kaks nendest peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Auditikomitee liige peab tema valimiseks andma kirjaliku nõusoleku. Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu või selle puudumisel ettevõtte kõrgeim juhtorgan.
Konsolideerimisgrupis ei ole mitme auditikomitee moodustamise kohustust, kui auditikomitee on moodustanud konsolideeriv üksus raamatupidamise seaduse ning auditikomitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.


Mis on auditikomitee peamised ülesanded?
Täpsed auditikomitee ülesanded tulen kokku leppida komitee reglemendis, Siiski on teatud liiki ülesanded seadusega ette antud – selle kohaselt on komitee ülesanne jälgida ja analüüsida:
1) rahandusinformatsiooni töötlemist;
2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust;
3) raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi;
4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele käesoleva seaduse nõuetele.


Tulenevalt ülaltoodud ülesannetest on auditikomitee kohustuseks anda selle liikmed valinud organile või isikule soovitusi ja teha ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes:
1) audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine;
2) siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine;
3) probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis;
4) vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale.


Miks on ikkagi vajalik auditikomitee loomine?
Kindlasti võivad käesoleva artikli lugejad küsida, et milleks on vaja moodustada veel ühte organit ja kas siis nõukogust üksi ei piisa. Kui vaadata Eestis registreeritud suurettevõtjate omanike struktuuri, siis enamikel juhtudel tuleb tõdeda, et nende ettevõtete omanikeks on teistes riikides registreeritud ettevõtted ning nõukogu liikmed on valdavalt meie majandusruumi ja seadusandlust võib olla mitte piisavalt tundvad esindajad. Just sellisel juhul on hea, kui kohalikke olusid tundvad isikud saavad osaleda läbi komitee ettevõtte arengut puudutavates otsustes, samuti aitab selline komitee parandada informatsioonivahetust ja koostööd omanike, nõukogu, juhatuse, sise- ja välisaudiitorite vahel ja vajadusel lahendada konfliktsituatsioone ning parandada juhtkonna suhtumist eetikaküsimustesse. Kuid kindlasti tuleb komitee töö korraldamisel silmas pidada, et see ei võtaks üle juhatuse või nõukogu ülesandeid.


Lõpetuseks veidi statistikat
Ülemaailmselt on läbi viidud mitmeid auditikomiteede tegevust puudutavaid uuringuid, mis on tulemuseks andnud, et:
• 54% komiteedesse kuuluvatest liikmetest leiavad selle olevad „väga tõhusa“, samal ajal kui 38% hindavad „enam-vähem tõhusaks“.
• Enamikes komiteedes on 3-4 liiget.
• Üldjuhul leiab ühe majandusaasta jooksul aset 6-10 koosolekut või telekonverentsi, kestvusega 1-4 tundi.
• Auditikomitee liikmed panustavad oma tööülesannetele keskeltläbi 50-150 tundi aastas.
(allikas: www.wikipedia.org)