This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our cookie notice for more information on the cookies we use and how to delete or block them

Bookmark Email Trüki lehekülg

Maanteetransport

Massitransiit

Majanduse ja kultuurilise globaliseerumise jõudude poolt mõjutatuna muutuvad linnad kogu maailmas kiiresti. Aastate jooksul on linnadess toimunud muutused kiirenenud, et pidada sammu massitransiidi kasvavate nõudmistega, mis moodustab töötava linnakeskuse selgroo. Kuid massitransiit ulatub kaugemale kui transport A-st B-ni. Jättes kõrvale ilmselge territoriaalse mõju, omab massitransiit suurt sotsiaalselt mõju, mõjutades linnapiirkondade igapäevase elu südamikku.

Massitransiit etendab kriitilist rolli rohkem tööstuspiirkondades ja selle efektiivsus sõltub kahest suurest tegurist: linna industrialiseerimise tase ja massitransiidi juhtimissüsteemid. Näiteks on kõikides üle miljoni elanikuga Euroopa linnades 1 metrooliin. Aasias aga ületab rahvaarv ühe miljoni 150 linnas, kuid ainult viiekümnes neist on olemas metroosüsteem.

Massitransiit on ka globaalsetest äritegevustest kõige lokaalsem, kajastades kohalikke olusid. EL massitransiiti hinnatakse $95 miljardile, millest $24 miljardit on avatud konkurentsile.

Raudteel transporditav kaup

Raudteel transporditav kaup moodustab 44% kogu EL kaubaveost ja sellele ennustatakse 50% kasvu 2010. aastaks, lisades 156 miljardit veokilomeetrit. Kuid kasvavad ummikud, keskkonnaprobleemid või sõltuvus sisseveetavast fossiilkütusest ohustavad Euroopa kaubatransporti.

Euroopa Liit koos kaubaveos tegutsevate ettevõtetega peavad koos töötama, et paremini kasutada alternatiivseid transpordiliike. Eriti raudtee, lähimere ja sisemaa veetransport ei paku mitte ainult alternatiivi, vaid pakub ka turvalisust, efektiivsust, kulude kokkuhoidu, energia kokkuhoidu ja keskkonnahüvesid. 2001. aasta Euroopa Liidu Valge Raamat Euroopa transpordipoliitika kohta määratleb vajaduse võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed modaalse nihke lihtsustamiseks. Olemasolev süsteem oma kasvavate kulude ja hilinemistega ei ole suuteline toime tulema kavandatava 38% kaubatranspordi kasvuga 2010. aastaks ilma olulise kulude kasvuta.

Mitmeliigilisus on võtmelähenemiseks integreeritud ja efektiivsele Euroopa kaubaveosüsteemile. Operaatorid töötavad välja kooperatiivsema ja planeeritud lähenemise kaubatranspordile eesmärgiga paremini kasutada kõiki transpordiliike.

Logistika

Euroopa logistikaturg on väärt ligikaudu € 710 miljardit või 8% Euroopa majanduse koguproduktist. Üle 1 miljoni ettevõtte moodustab killustunud tööstuse, andes tööd enam kui 5 miljonile inimesele. Viimastel aastatel on kaubaveo teenuse pakkujad nihkunud kauba edastamise lähenemiselt integreeritud tarneketi teenusele, pakkudes teenuste valikut, mis tegelevad kaubaga läbi kõikide transpordiketi tasemete.

E-maksustamine

Maailma maanteetranspordi võrgustikud on liikluse poolt üle koormatud. Ummikud tähendavad ettenägematuid reisiaegu, keskkonnakahjustusi, varalisi kahjusid, viivitusi ja kadumaläinud toodangut. Ainult üks strateegia on näidanud võimekust avaldada püsivat muljet: maantee kasutaja hinnaarvestus.

Traditsioonilised maksustatavad teed on eksisteerinud aastaid ja nende põhieesmärgiks on tõsta tulusid; nüüd, kui valitsused püüavad leevendada liiklusummikuid, on kasutamine muutunud strateegilisemaks.

Elektrooniline teemaksu kogumine on muutumas kuumaks teemaks Kesk-Euroopas, kuna nimetatud riikides jätkub transpordi infrastruktuuri areng.