This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our cookie notice for more information on the cookies we use and how to delete or block them

Bookmark Email Trüki lehekülg

Kuidas saab raamatupidaja ettevõtte väärtust tõsta

Author: Monika Peetson

Stereotüüpne pilt raamatupidajast võiks olla enam-vähem järgmine: keskealine naine, kes saadab suurema osa päevast mööda kohvi juues ja internetis surfates ning kui tuju tuleb, toksib ka paar numbrit arvutisse. Tegelikkuses on olukord aga hoopis teistsugune. 

Raamatupidaja pole enam ammu üksnes arvutil klõbistaja ja numbrite mehaaniline sisestaja. Temast oleneb palju: ta võib ettevõtte tõusuteele aidata, aga ka ebaprofessionaalsuse ja oskamatusega tööandjale märkimisväärset kahju tekitada, mis võib praeguses keerukas majandussituatsioonis iseäranis valusasti tunda anda.

Raamatupidaja on ettevõtte keskseid tegelasi, kes võib luua lisandväärtust ettevõtte juhtkonna ja omanike hüvanguks, panustades seeläbi ka enda arengusse. Kas aga kõik raamatupidajad lisavad ettevõttele väärtust? Loodetavasti aitab see artikkel teil end kõrvalt vaadelda ja leida valdkonnad, milles võiksite olla parem ja silmapaistvam.

Teadmiste pagas

Kõige olulisem on raamatupidamise ning oma ettevõtte arvestus- ja tugisüsteemide täielik tundmine. Raamatupidaja võiks seda vaadelda kui vundamenti, millele rajada oma pädevus ja lisandväärtuse pakkumise võimalused. Raamatupidaja on kui ettevõtte teadmiste pagas, mis vajab pidevat täiendamist ja uuendamist. Finantsspetsialist peab olema kursis raamatupidamise juhendmaterjalide, maksuseaduste, aruandlusnõuete ja muude ettevõttele kohaldatavate regulatsioonidega. Hea teadmiste baas vähendab vigade tekkimise võimalust.

Vead raamatupidamises võivad hiljem valusalt kätte maksta. Näiteks suurendab hooletu või ebakompetentne raamatupidaja auditeerimise kulu, sest auditi tegemiseks kulub rohkem aega kui asjatundliku arvestusspetsialisti olemasolu korral.

Raamatupidaja on ettevõtte keskne tegelane, kes täidab mitut rolli.

Üks vigade vältimise võimalus on koostada kirjalikud protseduurireeglid. Teil võib tekkida küll ahvatlus iga juhtumiga isiklikult tegeleda, kuid pikemas plaanis ei ole see just efektiivne viis arvestuse järjepidevaks korraldamiseks.

NB! Sõltumata ettevõtte suurusest aitab kirjalike raamatupidamise sise-eeskirja olemasolu ja nende järgimine suurendada ning tagada aruandluse usaldusväärsust ja järjepidevust.

Sise-eeskiri aitab kaitsta ettevõtet juhuslike eksimuste ja tahtliku pettuse eest. Peale selle kergendavad fikseeritud reeglid igapäevatööd, sest ei pea pidevalt “jalgratast leiutama”. Samuti väheneb tööülesandeid kellelegi teisele üle andes oht, et majandussündmusi hakatakse kirjendama varasemast praktikast erinevalt.

Seega on äärmiselt oluline end erialaste ja seaduste muudatustega kursis hoida, et olla valmis ruttu reageerima ning luua raamatupidamisandmeid, mille põhjal saaks juhtkond võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid. Tõelise ametialase edu saavutamiseks peaks deebetitest, kreedititest ja saldode võrdlemisest veidi kaugemale vaatama. Finantsmaailma muutustes kiirelt reageerimiseks peab raamatupidaja olema mitmekülgne. Tema tegevust võib vaadata kui erinevate rollide täitmist.

Visiitkaart

Raamatupidaja on ettevõtte visiitkaart: ta suhtleb klientide, hankijate, finantsasutuste, maksuameti ja audiitoritega. Väiksemas ettevõttes on suurem osa asjaajamisest tihti raamatupidaja kanda, kui sekretäri või juristi ametikohta pole. Samuti võib juhtuda, et raamatupidaja ongi ettevõtte peamine kontakt välismaailmaga suhtlemisel.

Võiksite esitada endale küsimuse “Kui ma peaksin tulema iseenda juurde asju ajama, kas ma teeksin seda hea meelega?” ja mõelda, mille parandamisele oleks siinkohal asjakohane keskenduda. Lisaväärtust annab aktiivne lahendustele orienteeritud suhtlemine kõikide ettevõtte tegevuse seisukohalt asjakohaste osapooltega. Ettevõtte võit on hea mulje, äripartnerite hoidmine ja efektiivsem asjaajamine.

Firmasisene suhtlemine sõltub inimestest, kellega raamatupidaja kokku puutub ja kellele ta infot annab. Kõik töötajad ei ole finantstaustaga ega pruugi “raamatupidajate keelest” aru saada – raamatupidaja oskus ennast arusaadavaks teha hoiab ära ebavajaliku segaduse.

Infosüsteemide asjatundja

Raamatupidaja võiks olla ka IT-spetsialist, kuid seda pigem ülekantud tähenduses. Arvelaud ja dokumentide käsitsi täitmine on minevik ning töö ilma arvutita on enamikul juhtudel sama hästi kui mõeldamatu. Ainuüksi tabelarvutuse ja tekstitöötluse tarkvara parem tundmine ning nendest töövahenditest maksimumi võtmine aitab tööd efektiivsemaks muuta.

Millised on teie ettevõtte raamatupidamisprogrammi võimalused? Raamatupidajad ei tea sageli kõiki pakutavaid võimalusi ja seepärast kasutatakse vaid igapäevatööks hädavajalikku. Äkki hõlbustaks parem programmi tundmine oluliselt teie tööd ja vähendaks näiteks tabelitesse käsitsi sisestavate andemete mahtu? Peale selle tahavad audiitorid saada igasuguseid “imeasju”, mida saab teha vaid mõne klahvivajutusega ja milleks seni kulus päev või paar. Äkki tellida raamatupidamisprogrammile liideseid või arendusi, mis lihtsustavad tööd? See eeldab aga töövahendi head tundmist.

Loomulikult ei hakka raamatupidaja vajalikke programme ise valmis kirjutama, piisab sellestki, kui endalt vahel küsida “Mis võiks olla teisiti?” või “Millega ma rahul pole?”. Sisemine väärtus avaldub efektiivsuses, mitmekordse töö vältimises, info paremas loetavuses, miks mitte ka väiksemas tööstressis.

Lisandväärtust annab ka see, kui mõeldakse läbi viisid, kuidas infot paremini organiseerida, säilitada ja üles leida. Looge toimiv ja lihtne süsteem, mis lõppkokkuvõttes kindlustab suuremate krahhide ärahoidmise. Üks olulisi aspekte on teha tööfailidest regulaarselt varukoopiaid – see hoiab ära palju hilisemaid ebameeldivusi.

Juhi parem käsi

Kõik ettevõtte protsessid kajastuvad ühel või teisel viisil raamatupidamises. Hea ülevaade ja arusaam firma tegevusest annab ideid, kuidas teisiti teha ning aitab olla ettevõtte hierarhia kõrgematele tasanditele hea ja väärtuslik nõuandja. Konstruktiivset kriitikat ja leidlike ettepanekute tegemist ei peaks pelgama, sest asjalik ja kompetentne juht võtab teid kindlasti kuulda ning annab tagasisidet lahenduste võimalikkuse kohta.

Õppige oma tegevusharu ja ettevõtet süvitsi tundma.

Õppige oma tegevusharu ja ettevõtet süvitsi tundma. Parem arusaam firmast ja laiem üldpilt võimaldavad täiustada teie ettevõttele eriomast juhtimisarvestussüsteemi. Finantsarvestusalaseid teadmisi saab üsna kergesti ühest ettevõttest teise üle kanda, seevastu spetsiifilist majandusharu ja juhtimisarvestust puudutavate teadmiste puhul on see tavaliselt keerulisem ning just selliste teadmistega võite oma ettevõttele luua lisandväärtust.

Uurige oma ettevõtte tegevusalasid ja seda, milliste protsessidega inimesed kokku puutuvad ning millises järjekorras need toimuvad.

NB! Selgitage välja, kuidas kasutatakse infosüsteeme ning püüdke mõista info ja selle organiseerimise taga peituvat loogikat.

Üritage mõista, kuidas süsteemid omavahel suhtlevad ning kui suures ulatuses need üksteisest sõltuvad. Kas infosüsteeme kasutatakse lihtsalt kasutamise pärast ehk “kogu aeg on nii tehtud” või läheb neid ka tegelikult vaja? Tehke kindlaks, milline info on olemas teie kolleegidel ja millist infot neil tegelikult vaja läheks. Küsige, kas nad kasutavad raamatupidamisest tulevat infot ning kas see on neile kasulik, usaldusväärne ja õigeaegne.

Raamatupidaja teeb igapäevaseid finantstehinguid, peale selle on tema käsutuses palju muud teavet. Raamatupidamisandmetele lisaks kuulub selle hulka ka info laenuandjate, hankijate, klientide ja erinevate tehingute kohta. Kui tunnete oma ettevõtte ja tegevusharu nüansse, muutub ka teie käsutuses olev info väärtuslikumaks. Leides vahendeid info koguse ja kvaliteedi optimeerimiseks, on raamatupidajal otsene mõju ettevõtte edule ja lisandväärtusele.

Sünergia võib tekkida ka pelgalt kahe poole tihedamast koostööst – kui juht ja raamatupidaja  oma arusaamu väljendavad, võib kõrvaltvaataja pakkuda häid nõuandeid, mis on ettevõtte kui terviku seisukohalt olulised.

Tõlkespetsialist

Kui on teada, milline on vajalik info, tuleb see teha arusaadavaks ka infot kasutavatele inimestele. Raamatupidamise mõttes võib ettevõtte töötajaskonna jagada laias laastus finantsinimesteks ja mitte-finantsinimesteks. Eri valdkonna spetsialistide hulk võib olla väga suur ning pole mõtet eeldada, et neil kõigil on aega ja tahtmist raamatupidamise peensustesse süveneda. Vahendaja ja selgitaja roll jääb seega raamatupidaja kanda.

Näiteks juhtimisarvestuses võiks selle asemel, et ulatada juhtkonnale vaid palutud paber koos numbrite, tabelite ja joonistega, pakkuda selgitusi ning oma seisukohta juhtkonnale arusaadavas terminoloogias.

Võiksime siinkohal tuua võrdluse arstiga, kes ulatab teile röntgenipildi ilma diagnoosita – teil on ülesvõte oma kehalisest seisukorrast, kuid teil pole aimugi oma tervislikust olukorrast. Kas mul on kopsupõletik või kõigest väike bronhiit? Kas võin järgmisel nädalal maratonil osaleda või peaksin selle aja hoopis sanatooriumis veetma? Kui raamatupidaja ei selgita, mis peitub numbrite taga, jääb info kasutegur ilmselt väikeseks – halvemal juhul pole nende numbritega suurt midagi peale hakata. 

Korravalvur

Seaduste tundmine haakub samuti laiahaardelise ülevaatega ettevõttest ning seob omavahel teadmiste pagasi ja juhi parema käe rolli. Vajalike seaduste ja määruste tundmine teeb teist hinnatud spetsialisti.

Kõik, mida sa teed, teed iseendale.

Ühest küljest on olemas inimene, kelle käest saab asjakohast nõu, teisest küljest tekib “sõel”, mis kolleegide ja ka kõrgemalt tasandilt tulevate mitte just kõige adekvaatsema sisuga tegevusplaane läbi ei lase. Kaugemas perspektiivis võib see ära hoida nii mõnegi probleemi. Kompetentsel raamatupidajal on kergem oma arvamust tõestada ja seadusi järgides iseenda seljatagust kindlustada. See nõuab aga peale tugeva teoreetilise tagapõhja ja heade teadmiste oskust ennast kehtestada.

 

Lihtsalt inimene

Pingelisel perioodil võib tekkida tülpimus ja hakkate oma töö väärtuses kahtlema. Kas maailm muutub sellest paremaks, kui ma selle aruande ära teen? Milleks kellegi teise jaoks pingutada?

Siinkohal võiks korrata kulunud vanasõna “Kõik, mida sa teed, teed iseendale”. See kehtib ka töö juures. Töötaja, kes tunneb end vajalikuna, on ilmselt ka oma töö ja iseendaga rohkem rahul ning tema stressitase on madalam. Samal ajal toob laiem haare kaasa mitmekülgsema ja huvitavama töö. Mida parem ja ettevõttega tihedamalt seotud te olete, seda suurem tõenäosus on teil karjääri teha, samuti avarduvad ka edasised võimalused tööturul.

Kokkuvõte

Võimalus pakkuda oma ettevõttele lisandväärtust algab raamatupidaja teadmistest – selleks et kellelegi nõu anda, on vaja ise teemaga kursis olla. Raamatupidaja ei pea olema ekspert, kes on võimeline kõikide teiste ametikohtade töö ära tegema. Piisab sellest, kui üritada näha n-ö suurt pilti, vaadata end aeg-ajalt kõrvalt ja teha sellest järeldusi. Kui aga kõik on paigas, masinavärk töötab nagu õlitatult ja midagi pole vaja parandada, nautige protsessi! Rahulik ja stressivaba töötaja – ka see on ettevõtte mikrokliima seisukohast väärtus omaette.

Contacts

Name:
Pirkko Kuusik
Company:
Deloitte Estonia
Job Title:
Turundusspetsialist
Phone:
+372 640 6500
Email
pkuusik@deloitteCE.com